Tatrakaru reisikiri

Hiljuti oli minu juures Kyynlavalgusõhtu. Päris tore oli.
Alguses oli meid rohkem - mina, Jänes, Kass ja Kassi Sugulane.



Pärast Kass läks mingile teisele peole edasi. Ta on selline imelik, et ei suuda kunagi kaua ühel peol olla. Tavalisel ta laseb end korraga mitmele peole kutsuda ja käib ühe õhtu jooksul kõik peod läbi.

Kassi Sugulane on aga vaikne tüüp. Istub nurgas, klaas käes ja vahib rahvast. Tavaliselt ta ise midagi ei ütle, aga muigab kõigi naljade peale. Keegi pole kunagi kuulnud, et ta ise mingi anekdoodi räägiks.

Jänes jällegi on rohkem nagu jutumees. Tavaliselt teda eriti ei kutsuta pidudele, sest tal on jalad eri pikkusega.
Vahel harva, kui kutsutakse, tuleb ta suurest erutusest tund aega varem kohale, sööb kõik lõngakerad ära ja lahkub alles siis, kui pererahvas otsustavalt magama läheb. Tal on pealegi kombeks rohkem rääkida kui kuulata. Ma arvan, et see tuleb sellest, et tal on kõrvad ka eri pikkusega.


Mul on raskusi konkreetsete sõnumite edastamisega. Näiteks seekord Jänes ei läinud ära, nagu tavaliselt juhtub. No tegin muudkui vihjeid, aga ei midagi. Lõpuks proovisin magama heita, lootes, et siis Jänes saab aru ja läheb ära, aga ta heitis mu kõrvale ja ütles, et minuga on nii tore vestelda. Siis ta rääkis Jaan Kaplinskist ja sellest, et ta on oma silmaga UFOsid näinud.

Minu rännakud on selleks korraks läbi. Lisatud on väike portreepilt, kus me Emaga teineteise lähedust otsime.

Täna on minu kodumaal ilus ilm. Sellepärast jagan teiega fotomeenutust sellest, kuidas ma Itaalias rannas hängisin ja mööduvaid tsikke vahtisin.

Itaalias on selline huvitav regioon nagu Abruzzo. Turismiteatmikesse jõuab see harva, sest seal pole eriti midagi vaadata ja Teise Maailmasõja ajal lõhkusid sakslased kõik ajaloolised ehitised ära. Noh ja selles igavas kohas, kus midagi vaadata pole, elab Boheemlane. Boheemlasel on kõrgeltarenenud ilumeel - ta joonistab ja maalib kogu aeg ning kui mingi asi talle piisavalt ilus ei paista, siis ta maalib selle ilusaks. Näiteks kinkis Heasoovija talle eesti rahvusliku uhkuse - puidust soolatoosi. Boheemlane joonistas sellele lilled peale, pani suhkru sisse ja andis mõista, et tegelikult tal oleks nüüd veel neid topse tarvis. Selle pildi peal laman ma puupakkude ees, mille Boheemlane lilleliseks maalis. Noh, ma saan ise ka aru, et mingid krobelised puupakud pole eriti tegijad. Kapp, mille peal pikutan, on samuti Boheemlase maitse järgi kenamaks kujundatud.

Selle pildi peal lehvitan ma pealtvaatajatele pärast akrobaatilise triki sooritamist. Muidugi, nagu te kahte pilti võrreldes näha võite, hakkas pealtvaatajatel paha ja nad läksid platvormilt kõik ära! Aga selle eest saate nüüd nautida maalilist vaadet Budapestile, ilma tülikate inimkehadeta.

Sellel fotol on jäädvustatud üks kaelamurdvamaid julgustükke, mida ma eales olen proovinud. Nimelt Budapestis on mäe otsas suur kunigaloss ja lossi ümber vaateplatvormid. Noh, ma heitsin ühe platvormi peale kõhuli ja siis roomasin nii kaugele üle serva kui julgesin. See pole üldse mingi naljategu, sest tatar vajus mulle pähe ja ma ei saanudki eriti kaugele roomata, kuna tatra raskus kiskus mind muudkui allapoole.

Sellel pildil toetab mu väsinud peakest Lõvi Jòszefi tugev käpp. Paremal paistab üks kangialune - sealkaudu saab Budapesti kuulsasse Lõvide aeda. Aiast on muidugi asi kaugel, sest seal pole rohulibletki. Aga lõvikujusid on seal nagu muda ja ma tahaks siinkohal juhtida tähelepanu, et ühtki emast lõvi seal ei paistnud olevat. Kõik olid isased ja nägid kahtlaselt lõvi Jòszefi moodi välja. Võib-olla on nad kõik vennad?

Kotkas Ferenci kohta tean ma niipalju öelda, et kotkas on Ungari rahvuslind ja tegelikult on enamus Budapesti maju kotka kujusid täis. See konkreetne fotomeenutus on tähelepanuväärne selle poolest, et Kotkas Ferenc on siin väga dünaamilises asendis – tiivad lennuvalmilt püsti, nokk maa poole suunatud. Põiki Ferenci varvaste vahel on Püha Mõõk. See stseen kujutab minu arvates hetke, kus Ferenc on kohe-kohe lendu tõusmas, et viima sõjatandril rassivale Püha Istvanile mõõk.
Mis puutub pildi kompositsiooni, siis ma püüan siin jäljendada Kotkas Ferenci majesteetlikku poosi. Ja siis ma tahtsin veel öelda, et Kotkas Ferencist paremal asuvad kunstigalerii, Ungari rahvusraamatukogu ja Lõvide aed.